Lágat ja njuolggadusat

Dearvvasvuođa- ja buohccediksu stivrejuvvo lágain ja njuolggadusaiguin vai ráhkada oadjebas ja sihkar divššu. Dás gávnnat moadde dat lágat ja njuolggadusat mat doibmet go oaččut divššu mis.

Gieđahallan persovdnadieđut Stuehkie leana buohccedikšuguovlluin

Juohke gearddi go dus lea oktavuohta dikšumiin registrerejuvvojit dieđut du birra. Lea dárkilit mearriduvvon got dikšu ožžo registreret ja geavahit persovdnadieđuid. Mis lea danin stuora ovddasvástádus gozihit ahte du persovdnadieđut gieđahallojuvvojit njuolga vuogi mielde vai sihkkarastit buorre ja sihkkaris doaimma ja samasta suddjet du integriteahta.

Dat gávdnojit máŋga dilálašvuođat go mii gieđahallat persovdnadieđuid. Dábáleamos dilit leat:

  • Journálačállin dearvvasvuođa- ja buohccedikšumis.
  • Statistihkka dearvvasvuođa- ja buohccedikšumis.
  • Doaibma čuovvuleapmi ja kvaliteahttasihkkarvuohta dikšumis.
  • Dutkan dikšumis.
  • Bargiidjearaldagat, dego bálkkát, buozalmasjávkan ja bargoohcamušas.

Lágat ja njuolggadusat mat stivrejit

Persovdnadieđut ozut beare coggut ja gieđahallot vuoiggalaš ulbmillašvuođas. Ii leat lohpi čohkket eanet persovdnadieđuid go lea dárbu. Dieđuid ii oaččo ge sestot guhkibut go lea dárbu dahje gieđahallot eará ládje go jurdda lei álgo rájis.

Gieđahallat du persovdnadieđuid stivrejuvvo máŋgga lágain mat galget suddjet du persovnnalaš integriteahta; ovdamearka almmolaš- ja čiegusvuođaláhka , dihtorsuodjeláhkanjuolggadus ja pasieanttadihtorláhka. Dihtorsuodjenjuolggadus (mii gohččoduvvon GDPR) lea ođđa EU-oktavuođa njuolggadus mii lea ovddit persondiehtolága sajis.

Jus dus leat jearaldagat min persovdnadieđuidgieđahallama dahje rivttiid birra nugo dihtorsuodjalusnjuolggadus dadjá, dahje háliidat váldit min dihtorsuodjalusáittardeddjiin oktavuođa buresboahtin dás

Poastačujuhus: Dataskyddsombudet, Stockholms läns sjukvårdsområde, Box 43436, 104 31 Stockholm, Tel: 08-123 400 00 (guovddáš).

Epost: gdpr.slso@sll.se. Jurddeš ii goassege sáddet juoidá mas lea pasieantadiehtu e-poastta boktu.

Pasieantadihtorláhka

Njuolggadusat gieđahallamii dearvvasvuođa- ja buohccediksui gávdno Pasieantadihtorlágas. Láhka regulere earet eará:

  • vejolašvuohta dearvvasvuođa- ja buohccedikšubargiide geat oasálastet divššus vissis pasieanttain ahte váldit oasi journáladieđuin maid dárbbaha divššus vaikko lea čállun eará buohccedikšoorganisašuvnnas.
  • njuolggadusat geat sin barggus dearvvasvuođa- ja buohccedivššus ožžot oasálastit pasieantadieđuide
  • pasieanta riekti lásset dieđuid iežas journálas elektronalaš journálasystemas

Dearvvasvuođa- ja buohccedikšoláhka

Dearvvasvuođa- ja buohccedikšoláhka lea nu go gohččoduvvo rápmaláhka ja sisdoalus leat vuđolaš njuolggadusat gait dearvvasvuođa- ja buohccedikšumiidda. Láhka regulere midjiide dikšoaddin maid leat velggolaččat fállat dutnje pasieantan.

Láhka doarjaga ja bálvalusa birra muhtin doaibmahehttehusaide (LSS)

Ulbmil lágain lea ahte dus geas lea doaibmahehttehus galggat oažžut doarjaga maid dárbbahat vai sáhtát eallit iešheanalaš eallima nu vejolaš lea. LSS lea nu gohččoduvvon vuoigatvuođaláhka. Dat mearkkaša ahte sáhtát mannat duopmostullui jus it oažžu doarjaga masa dus lea riekti.

Pasieantadivat ja allamáksodoarjja

Dearvvasvuođa- ja buohccedikšu Ruoŧas stuorit oassi máksojuvvo leanadiggi- ja gielddavearuiguin. Máksu maid don mávssát ovdamearka doavttirgalledeamis lea beare unna oasáš maid duođalaččat máksá.

Allamáksodoarjja siskkilda ahte gávdno rádji man ollu galggat dárbbahit máksit dearvvasvuođa- ja buohccedikšui. Allamáksodoarjja lea dahkkon seamma ládje visot leanadikkiin Ruoŧas. Loga eanet pasieantadivadiid ja allamáksodoarjaga birra dás 1177 Vårdguiden.

Pasieantaláhka

Pasieantaláhka álggii doaibmat 1 ođđajagimanus 2015. Lága deháleamos ulbmil lea ahte nannet pasieanta stellega ja dahkat olbmuid eanet oasálastima iežas dikšumii. 

Lága čađa lea dus vejolašvuohta válljet doaimmaheaddji almmolaš finansieren primáradivssus ja rabas spesialista divššus Ruoŧas. Sáhtát maid listat iežát eará leanadiggái go ruovttoleanadikkis. Ruovttoleanadiggi máksá divššu, muhto fertet ieš mákset mátkkiid ja orruma. 

Okta dehálaš oassi lágas lea ahte dikšoaddiin lea lasi geatnegasvuohta muitalit pasientii makkár válljemat, riskkat ja vejolašvuođat gávdnojit. Pasieanta galgá earet eará oažžut dieđu dálkkodeami vugiid, riskkaid ja váttisvuođaid birra.

Pasieantasihkkarvuođaláhka

Pasieantasihkkarvuođaláhka mearkkaša earet eará ahte dikšoaddi lea ožžon dárkileappot ovddasvástádus gávdnat ja doibmiibidjat systemasivaid. Pasieantasihkkarvuođalágas gávdno maid rutiinnat got váidalemiid divššus galgá gieđahallat. Eanet informašuvnna min pasieantasihkkarvuođabarggu gávnnat bajilčállagis Oadjebas ja sihkkar dikšu badjelis. (Trygg och säker vård ovan).

Jávohisvuođageatnegasvuohta ja čiegusvuođaláhka

Visot geat barget dearvvasvuođa- ja buohccedivššus lea jávohisvuođageatnegasvuohta. Dat mearkkaša ahte informašuvdna du oktavuohta divššuin ja dálkkodeami maid oaččut, ii oaččo juhkkojuvvot viidáseappot du mieđiheami haga. Dat regulerejuvvo almmolaš- ja čiegusvuođalágas buohkaide geat barget almmolaš dearvvasvuođa- ja buohccedivššus.

Dikšudáhkádus

Dikšodáhkádus lea lágamearriduvvon oassi dearvvasvuođa- ja buohccedivššolágas. Dikšodáhkádus dadjá makkár áigerájis galgá fállut divššu leanadikkis dahje regiovnnas. Dikšodáhkádus ii regulere jus dikšu galgá addut dahje makkár divššu galgá oažžut.