Pasieanta sihkkarvuohta

Mii rahčat olahit alla sihkarvuođajurdaga buot gažaldagaiguin mii guoská dikšui.

Danin lea dehálaš midjiide ahte visot galget leahkit diđolaččat ahte sáhttá dáhpáhuvvot boasttuvuođat divššus. Boasttuvuođat eai dáhpáhuva soaittáhaga, dávjá lea duogáš váilevašvuohta rutiinnain dahje boasttuvuohta organisašuvnnas.

Go boasttuvuohta lea juoga mii spiehkasta got dikšu galggalii leahkit, mii sárdnut dávjá ahte mii rapporteret ja gieđahallat spiehkastagaid.

Go juoga dáhpáhuvvá

Jus spiehkastat dáhpáhuvvo ja soamis vaháguvvo, mii fertet geat barget dearvvasvuođa- ja buohccedivššus álu rapporteret dan. Dihtet go ahte mii maid rapporteret dakkáriid mii soaitá lea riskka ahte soames sáhttá vaháguvvot, vaikko ii leat dáhpáhuvvon vel?

Mii čielggadit dáhpáhusa (spiehkastaga) ja divvut vai ii galgga dahpahuvvot fas. Jus dikšovahát dáhpáhuvvo galggat dego guoskevaš pasieanta dahje lahkaolmmoš oažžut dan informašuvnna maid dárbbahat. 

Don galggat maid oažžut informašuvnna ahte sáhtát almmuhit dáhpáhusa dása Dárkkástus dikšumii ja fuolahussii (IVO), Pasieantalávdegoddái, Leanadiggi lotnolas dáhkádussearvái ja Dálkkasdáhkádussii.

Systemáhtalaš vuogit dahket bohtosa

Min mielbargit ožžot oahpu systemáhtalaš riskka- ja sivvaanalysa. Juohke ovttadagas galgá unnimus okta mielbargi geas lea liigeoahppu ja áŋgirvuohta dasa. Visot ovttadagain lea báikkálaš strategiijat sin pasieantasihkarvuođabargui.

Riska- ja sivvaanalysa dahkko maid guovddáš dásis jus nu dárbbahuvvo. Nu go visot dát sáhttit mii ollesáiggi čuovvut ja árvvoštallat pasieantasihkkarvuođa.

Don sáhtát váikkuhit

Sihkkarvuođakultuvra ii ceggejuvvo ija badjel. Dat lea bohtos buohkaid rahčamušat ahte ollesáiggi árvvoštallat jus mii dahkat njuolga daguid njuolga vugiin.      

Mii muvttihahttit danin du gii leat pasieanta dahje lahkaolmmoš rapporteret boasttuvuođaid, vai sáhttit iskat mas dat vuolgá ja gávdnat vejolašvuođaid buoridit.